Fimo moodi cernit ja muud loomad

Eelmisel nädalal tööl olles mõtlesin välja igasuguseid plaane pärliasjade jaoks. Kokkuvõtlik plaan nägi välja selline, et nii kui töö läbi, teen iga päev midagi. Ja hästi palju.

Plaanist kaugemale eriti ei jõudnudki. Igasugused toredad inimesed leidsid mu vahepeal üles ja tegelikult ei olnudki mul sellist hetke, mil ma lihtsalt istuksin ja meisterdaksin midagi. Jõudsin siiski midagi uut järgi proovida, aga sellest allpool ;)

Sain vahepeal digikale uued akud ja uue mälukaardi, nagu ma juba mainisin varem. Metsik muutus - endise 150 kvaliteetsuuruses pildi asemel saab teha 2300 ja natuke peale.. Niisiis võtsin oma mõned ketikesed ja proovisin neid pildile jätta. Varem pole taustaga probleeme olnud, aga seekord polnud eriti kuskilt midagi võtta ja batuudi põhi oli ainuke lollikindel must põhi :D Proovisin erinevaid pindu: kivi, puitu, mingit pleki moodi asja...aga kokkuvõttes otsustasin, et peab selle fotoshuutimise poole vist ikkagi Liisu hooleks jätma. Hästi tehtud pilt omab ka ikka väga tähtsat rolli ehte eksponeerimisel ;)

Meie ideed arenesid poe mõtete peale ka. Tegelikult sain ma täna netist päris hea mõtte poe jaoks. Me uurisime neid dawandasid ja asju ka, aga jäi veidi keeruliseks veel :D
Tänane mõttevälgatus seisnes selles, et kui ma tulevikus selle ehtebutiigi ikka ära teen, siis on seal taustaks mitte ainult Corcovado, vaid ka Tätte (: Põdrad ja kõik muu ;)

Aga paar pilti kettidest:

Nüüd aga sellest uuest ja huvitavast :D

Tahtsin nimelt proovida tööd fimo roosidega. Esimene vaste Google'st viis Agnese roosi-oksjonile. Need kenad lillekesed tekitasid ka minus huvi ja pärast seda, kui Agnes julgustas mind järgi proovima, hakkasin kohe fimo otsima. Seda ma tegelikult ei leidnud, aga cerniti sain küll. Tuli meelde, et kunstika diplomitööl kasutasin kompositsioonis cernitist vesikuppu. Siis me keetsime teda veel ja too oli omakorda nali...Aga müüja ütles seekord ka, et seda võib nii keeta kui küpsetada. Päeva nali oli siis, kui ma ema ahju juurde kutsusin, et talle näidata, mis ma teen. Ja selgus, et see polegi kook vms. Pettumus missugune :D

Roosid pärast ahju

Roosid kasutuses

Aga pikka juttu enam polegi. Mis ma õppisin siis:

- edaspidi proovin hankida ikkagi fimo, sest võib-olla on ta väikeste detailide puhul kindlam
- lasen ahjul ikka soojaks ka minna (mitte ei vaata 10min pärast külma ahju näoga "ei tea, kas varsti juba on valmis")

Lisaks veel selline fakt, et aastaga ON võimalik blogimine ära unustada. Täitsa tõsiselt kohe. Sisseelamine võtab aega.